Kiirtestimisest koolis

Head lapsevanemad!

Meil kõigil on ühine eesmärk – hoida kool avatuna ja pakkuda õpilastele kontaktõpet, et tagada kvaliteetne haridus ning pöörata tähelepanu laste vaimsele tervisele. Selleks, et pidurdada koolikollete teket ning avastada nakatunud võimalikult ruttu, hakkab koolides toimuma alates 1. novembrist kolm korda nädalas õpilaste ja koolitöötajate kiirtestimine. Esimesel kahel nädalal testivad end kõik õpilased ja koolitöötajaid (sh vaktsineeritud ja läbipõdenud) kolm korda nädalas, edaspidine testimiskorraldus vaadatakse sõltuvalt olukorrast üle.

Tegemist on hõlpsalt kasutatavate testidega, mida saab laps õpetaja juhendamisel ise teha.

Samu sertifitseeritud SelfDiagnostics teste on kasutatud Austrias nii koolides kui kodudes õpilaste testimiseks. Õpetaja jagab tunni alguses testid, õpilased teevad testi ning 15 minuti pärast on tulemus teada. Tegemist on ninasõõrme eesosast võetava prooviga, mis on mugav ja ei põhjusta lapsele ebamugavust. Testitegemise õpetuse leiab videojuhisest. Kui selgub, et õpilase testitulemus on positiivne, siis suunatakse õpilane koju ning lapsevanemal palutakse perearsti kaudu broneerida aeg PCR-testile.

Kui annate nõusoleku lapse testimiseks SelfDiagnostics testiga ülaltoodud viisil, siis ei pea te eraldi midagi tegema. Kui te keeldute loa andmisest, siis palun saatke vastav e-kiri onne.kiviperk@kadrina.ee, kuhu on märgitud lapse eesnimi, perekonnanimi ning klass hiljemalt 31.10.2021.

Mida rohkem õppijaid suudame testida, seda suurem on tõenäosus viiruse kolded üles leida ja nakkusahelad katkestada. Ainult kõik ühiselt pingutades saame hoida koolid avatuna ka keerulistes viiruse leviku tingimustes.


Heale koostööle lootes
Õnne Kiviperk

Netiohtudest

Head lapsevanemad

Internetis levib igal ajal väga erinevat teavet. Selle hulgas on ka väljakutsed ja mängud, mõni neist naljakas, ohutu, aga mõni on reaalne oht elule. Kahjuks levib ka sellised „mänge“ mille lõppeesmärk ongi eneselt elu võtmine.

Käesolevaga soovime meelde tuletada, et lapse esimene kaitseliin selliste asjade eest on eeskätt lapsevanem. Kooli õpetajad ja tugispetsialistid, veebipolitseinikud ja muud nõustajad saavad toetada ja abistada. Kui tunned abi järele vajadust, ära kõhkle abi või nõu küsida!

Järgnevalt toome välja mõned ohtlikumad väljakutsed, soovitused nende märkamiseks ja lapse aitamiseks.

  • Mäng “Momo”. Tegelane Momo annab kasutajatele ülesandeid, mida need täitma peavad. Lapsed tõsimeeli usuvad, et tegu on mingi üli-inimliku häkkeriga, kes võibki oma ähvardused ellu viia, kui mitte teha seda, mis ta käsib. Tehakse Momo-nimeline konto, mis siis saadab sõnumeid. Lapsele tuleb juba algusest selgitada, et mitte miski ei saa tulla läbi ekraani ja talle või tema lähedastele haiget teha! Isegi kui ta seda väidab.
  • Sõiduteedel mängitav mäng „Jookse või sure“ sisu on joosta liikuva sõiduki eest võimalikult lähedalt üle tee, kogudes iga filmitud „etteaste“ eest punkte. Aeg ajalt võiks lapsevanem tunda huvi, millised fotod/videod laps teinud on. Vaadata, mida on ta postitanud oma erinevatele kontodele.
  • Mäng: „Sinine Vaal“, „Blue Whale“ või „Синий кит” ja muud analoogsed on ka varasemalt pälvinud meedia tähelepanu. Seega tuletame taaskord ka seda meelde. Mängu saamine on laste jaoks lihtne – tuleb postitada teemaviide #bluewhale, #iminthegame vmt. Seejärel võtab võõras inimene lapsega ühendust. Ta suhtleb lapsega interneti teel ning läbi hirmu ja ähvardamiste mõjutab tema käitumist. Lapsele edastatakse erinevaid ülesandeid, millest suur osa on seotud kahjustava käitumisega. Ohumärgiks on kriimustused kehal, jäsemetel. Mõni neist võib meenutada vaala või näiteks tähe-numbri kombinatsiooni. Põhjalikuma loetelu leiate siit lehelt.

Lapsevanemad, jälgige palun, millega teie laps arvutis või nutiseadmes tegeleb, pöörake tähelepanu laste muutunud käitumistele ja nähtavatele vigastustele, vestelge lapsega võimalikest ohtudest (häid nõuandeid vestluseks leiate allpool toodud artiklitest). Ohumärkide ilmnemisel tuleb säilitada rahu ning olla lapsele toeks keerukast olukorrast väljatulemisel. Kui kahtlustate, et laps (teie enda laps või keegi teine, nt mõni teie lapse sõber) on sattunud mängu ja vajab abi, tuleb lapsega rääkida ohtudest ning teavitada koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi, kohalikku lastekaitsetöötajat või politseid.

 

Eesti Koolipsühholoogide Ühing

Politsei- ja Piirivalveameti veebipolitseinikud